Maailma Terviseorganisatsiooni ning ämmaemandate ja imetamisnõustajate soovitusel ei peaks lutte ega lutipudeleid tavaolukorras kasutama, kui see pole just nii-öelda erivajadus. Tervete ajaliste vastsündinute puhul peaks rõngasluttide ja lutipudelite kasutamist laktatsiooni väljakujunemise perioodil esimestel elunädalatel vältima.
Lutt soodustab valede imemisvõtete kujunemist ning rinnaga toitmine võib muutuda keeruliseks. On tehtud uurimusi, mis kinnitavad, et luti kasutamine esimestel elutundidel ja -päevadel rikub oluliselt vastsündinu kohanemisvõimet ning imemisvõtet. Lapse rahustamiseks luti asemel soovitatakse kasutada nahk-naha kontakti ja imetamist, süles hoidmist, soojust, hellust, massaaži, rahulikku muusikat või laulmist. Kui sel viisil õnnestub last rahustada, siis ei ole luti kasutamiseks tavaliselt ka hilisemalt tarvidust. Kuna luti imemise tehnika erineb oluliselt rinna imemisest, ei tohiks lutti pakkuda lapsele enne, kui imemissuhe on korralikult toimima hakanud. See tähendab, et laps oskab rinda õige võttega haarata ja imeda, ema oskab rinda pakkuda ja piima jätkub (lapse kaal tõuseb piisavalt). Igasugune vedelik või imemisvajaduse rahuldamine, mis tuleb väljastpoolt ema rinda, töötab vastu piisava rinnapiima koguse tekkele. Mõned beebid omandavad lutipudeliga toites kiiresti valed imemisvõtted ning ei ole edaspidi rinnalt imedes enam nii osavad. Samas on beebisid, kes ei ole nii palju mõjutatavad ning on ka pärast lutipudeli kasutamist endiselt rinnalt imedes tublid. Varajane rõngasluttide kasutamine on seotud vähem eduka imetamisega ja on vajalik edasi lükata kuni imetamine on hästi välja kujunenud, tavaliselt 3-4 nädalat peale lapse sündi, kui rõngaslutti võib kasutada lapse uinumisel, rahustamisel või une ajal selili asendis magamisel.
Tegelikult ei ole imikul lutti vaja. Laps ei oska endale lutti tahta. Rinnapiimatoidul olevad imikud peaksid saama oma imemisvajaduse rahuldatud rinna imemisega. Kui laps hakkab imema oma sõrmi, siis näitab see, et ta on jõudnud oma arengus selle oskuseni – mitte seda, et oleks aeg lapsele lutt muretseda. Vanemad ise tutvustavad last lutiga. Luti kasutamine annab ka teistele pereliikmetele võimaluse osaleda imiku eest hoolitsemisel, emale aga annab lutt võimaluse lapsest eemalduda ning erinevate praktiliste ja vajalike asjadega tegeleda.
Kui aga ema- või lapsepoolsetel põhjustel ei ole rinnaga toitmine võimalik, saab apteeker aidata valida beebile kõige sobivama lutipudeli ja luti.
Mida tuleks kunstliku toitmise vajadusel luti ja pudeli valikul silmas pidada?
Lutipudeleid valmistatakse tänapäeval klaasist ja plastist. Plastpudeli eelis on see, et see on purunemiskindel. Puuduseks on, et plastile tekivad kiiremini kriimustused ja värvimuutused. Klaasist lutipudelid ei kulu võrreldes plastpudelitega peaaegu üldse ja on püsivalt hügieenilised. Silikoonpinnakate kaitseb klaasi purunemise eest. Plastist lutipudeleid valmistatakse tänapäeval polüpropüleenist (PP) või polüamiidist (PA). Polükarbonaati (PC) enam ei kasutata, sest selles sisalduv aine bisfenool (BPA) on praeguseks lutipudelites keelatud. Moodsad materjalid on igal juhul BPA-vabad. Polüpropüleenil on kerge iseloomulik lõhn ja veidi piimjas välimus. Polüamiid on lõhnatu ja täiesti läbipaistev, kuid laguneb seevastu raskemini.
Luti valikul võiks eelistada materjalina silikooni või lateksit. Lateksist ja looduslikust kautšukist lutid on eriti elastsed, kuid neil on kerge iseloomulik maitse, mis mõnele lapsele ei meeldi. Samuti võivad need tekitada mõningatel juhtudel allergiat ning vananevad suhteliselt kiiresti. Neid lutte tuleks vahetada iga pooleteise kuu järel või siis, kui need muutuvad kleepuvaks. Latekslutt on looduslikust materjalist, pehme ja elastne, kuid kestab vaid 4-6 nädalat. Poolläbipaistev värvitu silikoonlutt on kõvem ja väga vastupidav, lõhnatu ja neutraalse maitsega. Silikoon on äärmiselt vastupidav temperatuuride ja valguse suhtes. Silikoonluttide eluiga on pikem, vähemalt seni, kuni lapsel pole hambaid. Silikoonist saab hammastega kergemini tükke hammustada kui kautšukist. Seetõttu tuleks regulaarselt kontrollida, ega silikoonlutil pole kahjustusi, ning vajadusel lutid välja vahetada. Lutiava peab vastama imiku vanusele ja toidule (kui vedel või paks toit on).
Mõnedel lutipudelitootjatel on valikus ka spetsiaalne koolikutevastane lutipudel. See kindlustab ühtlase piimavoolu ja takistab sellega liigse õhu neelamist, mis tekitab puhitusi. Selleks kasutatakse kas spetsiaalset koolikutevastast lutti, pudeli põhjas olevaid õhutusavasid või täidetavat õhukest plastkotti pudeli sees, mis tõmbub joomise ajal kokku, nagu ema rinnas olevad piimanäärmed.
Millise kujuga lutt valida?
Ideaalset pudelilutti, mis oleks kõige sarnasem ema rinnaga, ei ole olemas. Erinevatele lastele sobivad erineva kujuga lutid. Kui pudelist toitmine on vajalik, peaks valima sümmeetrilise kujuga luti, laiema sibulakujulise alusega, mis ei ole liiga kõva. Luti pikkus ja kuju peaks vastama lapse nõudlusele, kuna lapse suu sisemised piirjooned varieeruvad.
Hambaarstid soovitavad nii imemisluti kui pudeliluti valikul eelistada nn anatoomilise kujuga lutti ehk ortodontilist lutti. Nende luttide disainimisel on jälgitud ema rinnanibu kuju lapse toitmise ajal – imetamise hetkel on rinnanibu lamedam kui tavaliselt, mitte ümmargune. Ümmarguse kujuga luti pikemaajaline kasutamine võib põhjustada hambakaare kuju muutusi. Imemisliigutused on olulised nii alumise lõualuu kui ka lihaste arenguks. Anatoomilise luti disain arvestab beebi suu iseärasusi. Ortodontiline lutt aitab beebi suu- ja keeleliigutustel õigesti areneda ja rahuldab tema loomulikku imemisvajadust. Kui võrrelda imemisliigutusi rinnast ja anatoomilise kujuga lutist, on tulemus üsna sarnane. Ümara otsaga lutt ei sarnane ema rinnanibust imemise kujuga – beebi neelab rohkem õhku, põsed langevad sisse ja see viib suulae ebaõigesse positsiooni. Anatoomilise kujuga lutist imedes on lapse huuled kindlalt õhu jaoks suletud ja laps saab nina kaudu hingata. Luti kaela eriti õhuke profiil laseb beebil suu korralikult sulgeda. Luti ülemine osa on kaldu, et kohanduda keele loomuliku asendiga ja tagada õige surve suulae külgedele. Tühi ruum keele jaoks jaotab õiget survet suulaele, aidates kaasa selle korrektsele arengule. Kui laps imeb lamedat lutti ja surve on rohkem alalõuale, laiendab see lõualuud, mis on tähtis hilisema hammaste lõikumise jaoks. Suu sisemuses käib tugev lihastegevus. Laps peab pisut tugevamalt imema, ent see sarnaneb imemistugevusega ema rinnast. Anatoomilise kujuga lutid sobivad hästi beebidele, kes ei saa rinda ja saavad seetõttu vähem imeda. Anatoomilise kujuga pudelilutid aitavad vähendada ka gaasivalusid. Piimaava asub luti ülaküljel, sellega suunatakse piim suulae poole nii, et see seguneb süljega enne allaneelamist, mis kergendab seedimist.
Pudelilutte on valida kolme eri suuruses avaga, kas vee- , piima- või püreelutid. Lisaks on veel õhuava, mis tagab piima katkematu voolu ja väldib õhu neelamist toitmisel. Õige piimavool lutist peaks olema piisavalt aeglane. See aitab vähendada lapse ületoitmist ning soodustab probleemidega lapsel (nt enneaegsed beebid) imemise, neelamise ja hingamise koordineeritust.
On olemas ka spetsiaalsed lutid ja reguleeritud piimavooluga pudelid toitmisprobleemidega lastele, eelkõige suulaelõhedega lastele ning enneaegsetele lastele.
Luti imemise ohud
Sage luti imemine või kui laps kasutab lutti mitu aastat, võib mõjutada lapse hambumust negatiivsel moel. Luti pikemaajaline kasutamine võib põhjustada hambakaare kuju muutusi. Enamuse aja ööpäevast peaksid huuled asetsema koos, et vältida hilisemaid hambumusprobleeme. Hingama peab läbi nina ja suu peab olema tühi. Pole hea ei hammastele ega lõualuudele, kui midagi pidevalt hammaste vahel ripub. Aastane laps ei peaks kindlasti enam lutti imema. Selles eas laps tahab laliseda ja rääkida, mitte ööpäev läbi imeda. Kindlasti on kuritegu lapse vastu, kui lapse vaigistamiseks pakutakse magusaks tehtud lutti (meega magustatud lutt vms). Selline teguviis on lapse hammastele väga kahjulik.
Luti kaudu jõuavad lapse suhu bakterid, seened ja viirused, mis on hooldaja kätel ning hiljem, juba roomamiseas, lapse oma kätel ja põrandal. Sageli pistavad vanemad luti oma suhu, et seda puhastada. Nii levivad soor ja kaaries. Maha kukkunud lutti peaks kindlasti pesema kas kraani all või loputama pudeliveega.
Külma ilmaga moodustab lutt „külmasilla” lapse suu ja väliskeskkonna vahel, jahutades lapse suud ja neelu. Külmal ajal tuleks kasutada lutti vaid beebi uinutamiseks ja võtta uinunud lapsel lutt suust esimesel võimalusel. Nn „tühi imemine” tekitab alarõhu nina-kõrva-kurgu vahelistes kanalites ja soodustab lihtsa nohu edenemist keskkõrvapõletikuks.
Lapsed, kes on imenud lutti, lõpetavad tavaliselt varem rinnast imemise.
Luti imemine versus pöidla imemine
Hambaarstide sõnul on luti imemine kindlasti parem valik kui pöidla imemine. Luti imemisest on last lihtsam võõrutada kui sõrmede lutsimises.
Pöidla imemise miinused:
– Pöidla imemise puhul on peaaegu võimatu mõjutada seda, kui tihti ja kui kaua laps pöialt imeb.
– Pöial on alati olemas, mistõttu võib sellest loobumine olla äärmiselt keeruline.
– Kui laps on pikki aastaid pöialt imenud, võib see hambumusele halvasti mõjuda ja tähendada seda, et laps vajab hambaklambreid või breketeid. Enamasti teeb aga uute hammaste tulek vajalikud korrektuurid.
Kokkuvõtteks
Lapsele ei tohiks automaatselt iga nutmise ajal lutti suhu suruda, vaid eelkõige tuleks järele uurida, kas beebil on parasjagu mingeid muid täitmata soove või vajadusi. Näljast last lutt ei lohuta, ka valule ei too lutt leevendust. Lutti tuleks kasutada viimase lahendusena, kuid kui lutt last rahustab, ei ole põhjust talle lutti mitte anda.
