Nakatumine raseduse ajal

Nakatumine coxsackie-viirusega raseduse ajal võib kujutada ohtu arenevale rasedusele. Seda ainult juhul, kui viirus on võimeline läbima platsentaarbarjääri (see sõltub viiruse serotüübist). See võimalus on üldjuhul väike. Suureneb raseduse katkemise, enneaegse sünnituse või loote hukkumise risk. Risk on suurem siis, kui naine nakatub viirusega raseduse lõpunädalatel. Sel juhul on suurenenud ka loote nakatumise ja vastsündinu haigestumise risk. Mõningate allikate põhjal võib coxsackie-viirus põhjustada lapsel kaasasündinud südamedefekte või urogenitaaltrakti anomaaliaid (andmed selles osas on erinevate allikate väitel vastukäivad). Viiruse ülekandumise võimalus emalt lapsele on kirjanduse andmetel suhteliselt suur (30-50 %) ja nakatumine võib toimuda kokkupuutel ema eritistega vaginaalse sünnituse käigus, vere kaudu või kokkupuutel ema ülemiste hingamisteede sekreediga. Vastsündinul võib coxsackie-viirus põhjustada meningoentsefaliiti, pneumooniat, müokardiiti, hepatiiti.

Coxsackie A- ja B-viirused kuuluvad enteroviiruste perekonda. Enteroviirusnakkused on maailmas laialt levinud nakkushaigused, mis võivad põhjustada puhanguid. Sagedamini haigestuvad lapsed, noorukid ja nooremad täiskasvanud. Enteroviirusnakkused levivad maist septembrini. Nakkusallikaks on haige ja viirusekandja inimene. Nakkus levib fekaal-oraalsel teel, s.t. nakatunud inimese väljaheitest kätele ja kätelt suhu ning viirustega saastunud vee ja toitudega või harvem piisknakkuse teel õhu kaudu. Ka pärast haigusnähtude kadumist võivad haigustekitajad erituda seedetrakti kaudu mõne nädala jooksul. Nakkusohtlikud on saastunud esemed (mänguasjad, käterätikud), käed, vesi ja toiduained.

Spetsiifilised IgM ja IgG antikehad tekivad 1–2 nädala jooksul peale haigestumist. IgM antikehad on määratavad 6–8 nädala jooksul. IgG antikehad püsivad aastaid. Tekib serotüübispetsiifiline immuunsus.

Sümptomid

Coxsackie-viirus võib põhjustada väga erineva kliinilise pildiga haigusi. Iseloomulik on haiguse äge algus (palavik kuni 38°C, halb enesetunne, iiveldus ja oksendamine). Sümptomid sõltuvad viiruse serotüübist. Nakkus võib kliiniliselt avalduda järgmiste haigusvormidena: herpangiin, konjunktiviit, stomatiit, kõhulahtisus, HFM (hand-foot-and-mouth disease), raskematel juhtudel entsefaliit või meningiit. Sageli kulgeb haigus raskelt vastsündinutel ja immuunpuudulikkusega inimestel.

Coxsackie A-grupi viirused tekitavad herpangiini ja vesikulaarset stomatiiti.

Herpangiin
– Epideemiana esineb tavaliselt lastel (haigestuvad peamiselt väikelapsed)
– Haigustunnusteks on palavik, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, peavalu ja lihasevalu. Herpangiinile iseloomulikuks sümptomiks on on erineva suurusega villid, mis lokaliseeruvad keelel, eesmistel kurgukaartel, suulael, kurgunibul, tonsillidel ja neelu tagaseinal.

Üldnähud ilmnevad varem kui sümptomid suus.
– Villid on algul väiksed ja ümbritsetud selgelt nähtavate rõngastega. Nad kasvavad vähehaaval suuremaks ja paranevad kiiresti 2– 10 päeva jooksul.
– Diferentsiaaldiagnoos: Vastupidiselt herpesele ei ole herpangiini korral haaratud ige. Herpese lesioonid on valulikumad ja kestavad herpangiinist kauem.

Vesikulaarne stomatiit (hand-foot-and-mouth disease)
– Inkubatsiooniaeg 3–5 päeva.
– Valutud villid nii käeseljal, jalataldadel kui ka suus, tavaliselt põse limaskestal, haavandid suu limaskestal. Üldnähud on reeglina vähesed ja mööduvad viie päeva jooksul. Samuti võib esineda ville kurgus. Võib põhjustada kõhulahtisust.
– Diagnoosimine kliinilise pildi või Coxsackie viiruse külvi alusel.

Coxsackie-viiruse A- ja B-grupp võivad põhjustada seroosset meningiiti. Haiguse peiteperiood kestab kuni 10 päeva. Erinevalt polioviirustest on kesknärvisüsteemi haaratus tagasihoidlikum, paranetakse praktiliselt alati. Iseloomulikud haigusnähud on : febriilne palavik (38-39 °C), väsimus, peavalu, iiveldus ja oksendamine, valguskartus. Raskematel juhtudel võivad lisanduda ka kaela- ja seljalihaste jäikus ning kerge parees. Sageli esineb ka lööve. Haigus kestab 7 kuni 10 päeva ja lõppeb üldjuhul paranemisega. Spetsiifiline ravi puudub!

Epideemiline müalgia ehk Bornholmi tõbi

Seondub coxsackie erinevate serotüüpidega. Haigust iseloomustab järsk algus. Peamised kaebused on väsimus, peavalu, söögiisu kadumine, temperatuuri tõus teisel-kolmandal haiguspäeval 39-40 °C. Rindkeres või kõhus esinevad valud on väga tugevad, hootised ning intensiivistuvad hingamisel. Harvadel juhtudel võivad kaasneda seroosne meningiit, lümfisõlmede suurenemine ja lihaste hüpotoonia.

Haigestumise vältimiseks tuleb täita hügieeninõudeid, eeskätt pesta hoolikalt käsi vee ja seebiga pärast tualeti kasutamist ja enne söömist. Käte desinfitseerimiseks võib kasutada selleks ettenähtud desinfitseerimisvahendeid. Kodus mitte kasutada haigega ühiseid käterätikuid, nõusid, söögiriistu või muid haige poolt kasutatavaid esemeid ning puhastada tualettruumi desinfitseerivate ainetega. Kui haigestunu on laps, anda talle haiguse ajal mängimiseks ainult kergesti pestavaid mänguasju. Mänguasju tuleks pesta võimalikult sageli, hoiduda pehmete või karvaste mänguasjade kasutamisest. Mitte pigistada ville katki – villisisu on nakkav!

Kokkuvõtteks

Kuna coxsackie-viirus infektsioonile puudub spetsiifiline ravi, siis on haigestumise vältimiseks oluline täita hügieeninõudeid. Terved täiskasvanud inimesed nakatuvad coxsackie-viirusega harva, seega – kui peres on haigestunud laps, siis elementaarsete hügieeninõuete täitmisel on võimalik enda haigestumist vältida. Raseduse ajal nakatudes on viirus ohtlik just raseduse lõpunädalatel.

Loading...