Ajujahi konkursil osalemisest rääkis meie asutaja Liina Normet 03.04 Terevisiooni saates.

Saadet saab järgi vaadata aadressil:

http://etv.err.ee/v/meelelahutus/terevisioon/terevisiooni_lood/ebebeb3f-4a7c-438d-83f8-b80032e05e92/tutvustame-ajujahil-osalejaid-call-midwife

MiaMed-i asutaja Liina Normetiga vestles inkubaatori turundusjuht Marika Pärn.

Milles seisneb Teie äriidee (toote või teenuse sisu, peamine sihtgrupp)? Kuidas see idee tekkis?

MiaMed osutab tervishoiuteenust, mis koosneb kahest osast: ämmaemanda nõuandetelefon ja uus E-tervise lahendus. Ämmaemanda nõuandetelefonil pakuvad pikaaegse kogemusega  ämmaemandad ööpäevaringselt usaldusväärseid vastuseid kõigile naise ja lapse tervisega seotud  küsimustele. Seda nii eesti-kui ka vene keeles. Veel töötame praegu välja uut E-tervise lahendust: digitaalset rasedakaardirakendust koos patsiendi isediagnoosimise ja ravijuhiste platvormiga, mis võimaldab naisel ise oma rasedust ja lapse arengut süsteemselt jälgida, kõik rasedusega seotud olulised tervise andmed digitaalselt ühte kohta salvestada ja tulevikus  neid ka ämmemandaga jagada.

Meie firma ja teenuse tuumaks on pakkuda tõestuspõhiseid vastuseid. Kui inimesel tekib küsimus, siis on esimene reaktsioon tihtipeale googeldada või helistada tuttavale/sugulasele, aga sel moel saadud informatsiooni väärtus on kaheldav, sest see on teaduslikult kontrollimata. Meil jagavad oma kogemusi professionaalsed ämmaemandad, iga nõuande taga (olgu see telefoni teel või rakenduses) on teaduslikult tõestatud uuringud ja pikaaegne meditsiiniline kogemus. Meie tegevuse kõrgem missioon on vähendada loote ja ema suremuse näitajaid ja rasedusaegseid komplikatsioone. Sihtgrupiks on rasedad ja raseda lähedased, nii mehed kui naised – tegelikult kõik, kellel on küsimus naise või lapse tervise kohta.

Idee selline teenus luua tekkis umbes 1,5 aastat tagasi. Üks hetk hakkasin mõtlema, et mu tuttavad rasedad pöörduvad minu poole 24/7 igasuguste erinevate küsimustega ja uurisin, kas minu tädil, kes on 28 aastat ämmaemandana töötanud, on sarnane kogemus. Selgus, et jah. Kui meie tuttavad saavad meile helistada kasvõi keset ööd, siis kelle poole pöörduvad asjatundliku nõu saamiseks oma küsimustega tuhanded teised naised? Järelikult on olemas nii vajadus kui turg ja nii sündiski kõigepealt idee asutada rasedate nõuandetelefon. Olles nõu pidanud Eesti Ämmaemandate Ühinguga saime aru, et ainult rasedatele suunatud liin on liiga kitsas, sest tegelikult hõlmab professionaalse ämmaemanda kompetents mitte ainult raseduse ja sünnitusega seotud küsimusi, vaid laiemalt väga erinevaid naise ja lapse tervisega seotud aspekte.  Nii sündiski 24 h töötav  professionaalne ämmaemandate nõuandetelefon12252.
Alustasime 2015 oktoobris ja jaanuaris 2016 avasime testliini, märtsis saime kätte Terviseameti tervishoiuteenuse osutamise litsentsi.

Too mõni näide, kes ja mis küsimusega Teile helistab?

Ööpäevas saame keskmiselt 30 kõnet. Helistavad rasedad, rasedate lähedased, nii naised kui mehed. Seni on kõige noorem helistaja olnud 12-13.a, kõige vanem 70dates eluaastates. Esitatakse väga erinevaid naise ja lapse tervist puudutavaid günekoloogilisi küsimusi.
On olnud tõsiseid kõnesid, millega on juba õnnestunud elusid päästa.

Näiteks helistab öösel 35 nädalat rase naine, et ärkas üleni verises voodis – kas peaks kuhugi minema? Tänu kõnele saime õigel hetkel öelda, et ei tohi ise kuhugi liikuda, vaid tuleb jääda lamama ja viivitamatult kutsuda kiirabi. Saime ka haiglat ette hoiatada, et selline juhtum kohe tuleb – laps oli küll enneaegne, ent õnneks said nii ema kui laps päästetud.
On pisut naljakaid kõnesid, näiteks napsine noormees, kelle eks kallim olla teatanud oma rasedusest ja kes soovis infot eostumise aja arvutamise kohta, et selgitada välja tõenäosus, et tegemist on tema lapsega.

Milline sihtturg on Teil sihikul väljaspool Eestit?

Meie peamine sihtturg väljaspool Eestit on USA, kuhu me tahame liikuda hiljemalt järgmisel aastal. Kui me töötasime välja ämmaemandate nõuandetelefoni Eestis, siis sattus mu teele üks USA ämmaemand, kellega suheldes sai selgeks, et USA turul oleks sarnast teenust väga vaja. Seal on olemas artside videoportaale, aga ei ole otseselt naistele ja rasedatele suunatud teenuseid. Nimelt on USA-s emade ja vastsündinute suremus arenenud riikidest kõige kõrgemal kohal. USA tervishoiu ja ravikindlustuse süsteem on teistsugune, seal onisegi hea ravikindlsutuse korral omaosalus kallis, iga visiit ise maksab vähemalt 50 dollarit, millele lisandub iga analüüs, protseduur või muu tegevus. Ka ei ole seal kasutusel ühtset rasedakaardi süsteemi, naise andmeid ei salvestata kuskil keskselt ja süsteemselt ja näiteks osariikide vahel liikudes ei olegi rasedal ühte dokumenti või rakendust, kus oleks terve tema info kirjas. Nii et USA turul on meie sihtgrupiks rasedad (4 miljonit) ja sünnitanud kuni aastase lapsega naised (kokku neid siis 8 miljonit). Alustasimegi 2016 oktoobris CallMidwife nime all ämmaemanda nõuandetelefoni video,- audio ja jututoa teenuse kohandamist USA turule, millega 2016 sügisel osalesime ka Ajujahil ning hetkel oleme TOP30-s. Teenus on algusest peale kakskeelne, inglise ja hispaania nii et kaugemas tulevikus on meie sihiks ka Mehhiko ja Ladina-Ameerika.
Lisaks nõuandeliinile kavatseme USA turu jaoks välja arendada ka E-tervise lahenduse: digitaalset rasedakaardi rakendust koos patsiendi isediagnoosimise ja ravijuhiste platvormiga. Plaanis digitaalsele tervishoiulahendusele pakkuda juurde lisateenuseid – võimalust tellida netist endale uriini või muid vajalikke analüüse, dopplerit beebi südamelöökide kuulamiseks jne. Me usume, et meie praegu juba katsetamisel olev E-terviselahendus saab olema osa Eesti e-eduloost.

Kuidas sai CallmidWife-st MiaMed?

Inimestel tekkisid nimega CallMidWife erinevad assotsiatsioonid, näiteks call my wife. Nii võtsime ette rebrandingu ja jõudsime nimeni MiaMed Care, mis annab täpsemini edasi meie teenuste spektrit ja tegutsemise põhimõtteid. Mia tähendab hispaania keeles minu, meie teenus on tervishoid (care) ja kannab põhimõtet, et aitan ennast ise.
Ajujahi konkursi käime lõpuni nimega Callmidwife, et mitte liiga suurt segadust tekitada.

Kes on Teie põhimeeskond ja koostööpartnerid?

MiaMedi asutajaks ja eestvedajaks olen mina Liina Normet. Esmalt alustasin õpinguid  ämmaemandana, edasi riigiteaduste magister tervishoiutehnoloogias, hetkel üritan teha doktorantuuri TTÜ avatud õppes, kus ma tegelen tervise digilahendustega ja nüüd siis juba teist aastat ka ettevõtja. Kaasatud on veel minu tädi Maila Terasmees, kes on 28 aastat töötanud ämmaemandana ja Barbara Haage, kes tegeleb lasteabi nõuandetelefoni ja rahvusvaheliste liinidega.  E-terviselahenduse välja töötamisel teeme tihedat koostööd Tallinna Tehnikaülikooliga. Sõbralike nõuannetega lööb meie arendustegevuses aeg-ajalt kaasa Eesti Ämmaemandate Ühing. Inkubaatoris on meile suureks abiks meie siinne ärimentor Peeter Mark.

Kuidas Te jõudiste Tallinna Ettevõtlusinkubaatorisse ja kas sellest on kasu?

 Nõuandetelefoni alustades otsisime kohta, kust saaks tuge – rahalist, vaimset, sotsiaalset ja sattusime Loomeinkubaatori peale. Esialgu mõtlesime, et kuna meie teenus ei ole seotud disaini-ja loomemaailmaga, siis ehk me pigem ei sobiks siia? Käisime niisama piilumas ja vestlemas umbes aasta tagasi ja siis jäime mõtlema. Nüüd, kus meie tegevusse lisandus digitaalse rasedakaardi rakenduse välja töötamine, googeldasime uuesti inkubaatoreid ja sattus olema täpselt inkubatsiooniprogrammi vastuvõtmise aeg. Seekord tulime, saime sisse ja oleme praegu väga rahul. Peab ütlema, et tegelikult isegi ei kujutanud ette, et inkubaatori teenustest nii palju kasu on. Meie ärimentor on Peeter Mark ja temast on väga palju abi. Kohtume iga nädal ja kirjutame veel tihedamini. Iga järgmine kohtumine annab tugeva motivatsiooni edasi liikuda ja asjad ära teha ja Peetri nõuanded on suureks toeks. Tulevikus tahame inkubaatoris ka ruume rentida, mis on ju inkubandile soodsam. Oleme väga rahul ja soovitame teistelegi.

Mis oli hommikul Su esimene mõte?

Kuulsin läbi sügava sügava une äratuskella ja esimene mõte oli, et pean ärkama ja live chati lehe korda tegema. Seljataha jäi Ajujahi koolituse nädalavahetus ja puhkepäevad jäid vahele, tahaks ju nii magada, aga ei saa, peab oma ettevõte tegemistega pihta hakkama.  Võtsin siit ühe lause maha Pärast seda, kui minust sai ettevõtja, mõtlen ma 90% ajast töömõtteid ja tegelikult hakkab pea iga hommik sellega, et võtan esimese asjana töömailid lahti, vaatan palju oli öösel kõnesid, kes neile vastas, kas kõik süsteemid töötavad jne.

Avasime Miamed OÜ-ga 2016 a alguses ööpäevaringse ämmaemanda nõuandetelefoni 12252. Teenus võeti soojalt vastu ja selle vajalikkust tõestas pea 11 tuhat helistajat. Oleme väga rõõmsad, et paljud meie helistajad on kõne lõpus tänulikud, et selline liin on olemas. Oleme nõustanud ka  keerulisi kõnesid. Mitmel juhul on vajadus olnud kiirabi kutsumiseks ja haiglasse ette helistamiseks, et tulemas on erakorraline patsient ja sellega oleme saanud kaasa aidata elude päästmisele. Just hiljuti oli kõne, kus keset vestlust rase ei suutnud enam hingata ega rääkida, meie ämmaemand helistas ise kiirabisse ja ka haiglasse, et sealne personal valmis oleks.  Sellised hetked on väga rasked ka meie personalile, peale mida on veel pool päeva kätevärin ja mure, et kas ikka jõudis õigel ajal haiglasse.

 Ajujahi saatesse kandideerisime oktoobris, kuhu  esitati kokku üle 300 idee ja hetkel oleme TOP 30-s ning võistlus TOP-7 hulka pääsemiseks käib.

Lisaks ämmaemanda nõuandetelefonile arendame uusi teenuseid video- ja live chat konsultatsioon ämmaemandaga. Samuti on valminud meil esimene versioon digirasedakaardist, mida nutitelefoni omavad rasedad saavad kasutada alternatiivselt või paralleelselt paber-rasedakaardiga. Töötame selle nimel, et haigla infosüsteem saadaks raseda andmed otse online rakendusse ning ka vastupidi, et kui rase on sisestanud kuu jooksul kaebusi, siis järgmisel visiidil on ämmaemandal  ülevaade raseda tervisest. See aitab kaasa täpsema ja parema raseduse jälgimisele.

Kõige tähtsamaks arenduseks on meil tõenduspõhised vastamisalgoritmid, mille valmides ei pea naine enam googeldama ja kahtlema vastuse õigsuses. Loome süsteemi, mis arvestab eelneva anamneesiga läbi  digi-rasedakaardi,  kus rase saab ise oma kaebusi diagnoosida ja kasutada koduseid ravijuhiseid.

Näitena võib tuua peavalu.  Kui lihtsalt googeldada, siis tõenäoliselt leiab õige vastuse, et rase võib tarvitada paracetamoli 2 tabletti 3 korda päevas, kuid see on vaid peavalu leevendamiseks. Milles võib olla aga põhjus? Kui  digi-rasedakaarti  sisestada kaebus peavalu, siis algoritm arvestab  raseduse suuruse ja eelnevate andmetega ning vajadusel küsib lisa küsimusi. Peavalu korral, kui tegemist on näiteks 34 rasedusnädalaga ning eelnevalt on anamneesis kõrgenenud vererõhk, siis võib tegu olla preeklampsia seisuga ning algoritm soovitab koheselt pöörduda haiglasse lisauuringutele. See võib säästa väga tõsistest tüsistustest. See ongi vahe googeldamisel ja meie tõenduspõhistel algoritmidel.

Kui aga soovitakse siiski nõu pidada ämmaemandaga, siis online rakenduse kaudu saab kasutada helistamist, videokõnet või live chatti.

Ühe lausega kirjeldades loome me online rakenduse, mis sisaldab digirasedakaarti, loote arengu päevikut, tõenduspõhiseid vastamisalgoritme, järgmisi visiidaegasid ning live chat, video ja audio konsultatsioonide võimalust meie ämmaemandatega.

Esimene Ajujahi saade jõuab eetrisse 6 aprillil, vaata kindlasti ja ela meile kaasa.

Mõned kuud tagasi saabus ämmaemanda nõuandetelefonile 12252 kõne, kus olukord oli juba esimesest lausest väga ärev. Nimelt oli sünnitusvaludes naine läinud veel vannituppa ennast pesema enne, kui haiglasse  minek, kuid kõhubeebil hakkas siia ilmatulekuga väga kiire ning juba algasitki pressid. Kohe kutsuti ka kiirabi ning kui viimane oli välja saadetud, helistasid abivajajad ämmaemanda nõuandetelefonile 12252, et saada juhendamist, kuidas kodus vannitoa põrandal sünnitust vastu võtta.

Kõik toimus väga kiiresti, mõned pressid ja laps oligi käes. Ämmaemand juhendas kuidas last veidi turgutada, kuna too oli veidi vaikne ning hiljem ka nabanööri sidumist. Nii kui nabanöör oli seotud, jõudis kohale ka kiirabi, kes edasi toimetas ja 13 minutit pikk kõne sai lõppeda.

Tegelikult on ämmaemanda nõuandetelefon 12252 tänaseks telefoni teel ootamatut kodusünnitust juhendanud neljal korral. Helistanud on  ka kiirabi brigaad, kes oli jõudnud sünnitava naise koju ning palusid abi ja juhendamist, kuidas beebi ilmale aidata. Teised kõned on olnud sünnitama hakanud naiste lähedased inimesed.

Kinldasti on veel lisa tulemas ja seega oleme me oma ämmaemandatega üle rääkinud kodusünnituse põhireeglid, millele tähelepanu osutada. Eks see ole suuresti tingitud ka sellest, et maapiirkondades ja väikelinnades puudub sünnitamise võimalus. Korduvsünnitaja, kelle sünnitegevus kiiresti käima läheb, ei jõuagi Haapsalust või Raplast Tallinna sõita.

Pere enda kirjeldus juhtunule:

Aurika :

Mõistmaks, miks päev lõppes nii nagu lõppes, tuleb alustada algusest. Hommikul viisin vanema lapse teist päeva lasteaeda. Vabale kolmele tunnile oli planeeritud KTG tegemine ja ämmaemanda visiit linnas. KTG tulemuse pealt paistis vaikus: ei mingit emakatööd, mis tegi mu eriti rahulikuks, et täna küll asjaks ei lähe.

Lõuna ajal suundusin tagasi lasteaeda, et laps koju magama tuua. Kuna lasteaia algus on ikka raske, siis kujunes kodus magama minemine väga nutuseks ja pikaks protsessiks. Lisaks tassisin oma suure vatsaga 14 kilo kaaluvat silmarõõmu korduvalt trepist üles-alla, et vähegi tuju tal paremaks saada. Kui takkajärgi mõelda, siis esimesed märgid lähenevast suursündmusest algasidki siis.

Kuna selline valulaadne pakitsus on mul kord kuus tavaline, siis ei pööranud sellele suurt tähelepanu ja tegin samuti väikese lõunauinaku. Ärgates kestis pakitsus edasi ja otsustasin mehele oma olukorrast teavitada, et midagi vist hakkab toimuma. See oli kella 16 paiku. Veel mainisin, et tulgu rahulikult, et ega beebi veel välja kukkuma hakka. Kuna elame linnast väljas, siis autoga kulub koju jõudmiseks umbes pool tundi, tipptunni ajal kauem.

Mõtlesin, et käin selle ajaga duši all ära. Ja oh aeg, duši all mõnuledes hakkas midagi toimuma. Valud tugevnesid ja tihenesid, kuigi mingit regulaarsust neil ei olnud. Veidi enne viite jõudis mees koju, et koos haiglasse minema hakata. Sel hetkel taipasin, et minust küll enam minejat pole ja mees helistas kiirabisse.

Järsku tundsin suurt vajadust pressida. Vanemat last hoidma tulnud sõbranna kutsus naabrinaise abiks. Mingil hetkel jõudis pärale reaalsus, et kiirabi sünni ajaks kohale ei jõua ja tuleb ise hakkama saada. Tekkis idee, et äkki saab mõne ämmaemanda telefoni kaudu juhendama. Kuigi olin kunagi Ämmaemanda Nõuandetelefonile hoogu andnud, siis sel hetkel ei tulnud pähe, et võiks sinna helistada. Mees internetiotsingut kasutades selle numbri otsa sattus ja kohe ka helistas. Kuna ühe korra olen beebi enda seest välja saamisega tegelenud, siis oma keha kuulates teadsin, mis tuleb teha. Aga naabrinaisel ja lapse isal oli see täiesti esmakordne ise sünnitust vastu võtta. Seega telefoni teel juhendamine oli neile suureks toeks.

Siinkohal meenub takkajärgi üks minu jaoks naljakas seik, kui teisel pool toru ämmaemand käskis sünnituse vastuvõtjatel sõrmed kuhugi lapse õlgade taha panna. Täpset sõnastust ei mäleta, aga minult kangastus silme ette seda soovitust kuuldes lapsepõlv, kuidas ema oli lehmadele poegimisel abiks. Kui vasikas ei tahtnud kuidagi välja tulla, siis ema toppis vahest terve käe kuhugi õnarustesse, et aidata vasikas kuskilt puusanuki tagant välja. Igatahes selle soovituse peale ma röögatasin: “Ei topi oma sõrmi kuhugi!” ning pressisin järgmist valu ootamata lapse ülejäänud keha endast välja.

Ja nii me pisike härra sündiski. Kui värskelt kahekordseks issiks saanu asus seepeale ämmaemanda juhendamisel nabanööri siduma, saabus ka kiirabi. Brigaad arvas, et võiksin ka platsenta väljutamisega ise hakkama saada, aga kuna seda ei juhtunud, siis alles 1,5 tundi hiljem jõudsime haiglasse. Haiglas selgus, et värske ilmakodanik on alajahtunud, mille õnneks saime öö jooksul korda. Kahtlustan, et alajahtumise põhjustas vastsündinu paljas pea, mida ei taibanud keegi meist kinni katta

Olen ääretult tänulik, et kõik läks hästi. Mõttes olin eelnevalt läbi mänginud igasuguseid stsenaariume, kuidas võiks tegevus kulgeda, aga planeerimata kodusünnitust ei osanud ma ette näha. Takkajärgi tarkusena pean tõdema, et alahindasin olukorda. Võib-olla ei ole seda hea öelda, aga tegelikult sain ma enda jaoks ideaalse sünnituse osaliseks, kus keegi ei sekkunud vahele ja sain täielikult keskenduda endale. Kui esimese lapse sünni juures teostati mulle emakakaela kontroll, mis oli minu jaoks põrgupiin ja jättis hinge trauma, siis seekord ma sellest pääsesin. Samas teistkorda ma enam ei riskiks ja kui juhuslikult peaks mõni järglane veel soovima meie perre tulla, siis suundun juba esimeste aistingute peale haigla poole ja luuran seal ümber maja, kuni tegudeks läheb.

Lapse isa Mardeni kommentaar:

Ilma naljata oli tegu elu ärevaima pooltunniga mu elus. 16:50 koju jõudes ootasin kotiga naist ukse juures, et kibekiiresti linna poole sõitma hakata. Läks teisiti ja 33 minutit hiljem oli meie perekond ühe toreda poisslapse võrra rikkam.

Emme mainis “tööhoos” ämmaemanda telefoni. Kuna täitsin sünnituse käigus igat käsku, siis automaatselt läksid kohe nutitelefoni otsingusse märksõnad “ämmaemanda telefon”.

Ämmaemand telefonitoru otsas tõi meie tegevusse rahu. Tundsime, et me polnud enam üksi. Meil oli võimalus aju välja lülitada ja anda emale võimalikult kiiresti võimalikult head abi.

Küsimus. Mis teile esimesena meelde tuleb, kui teile öeldakse et otsige nabanööri sidumiseks paela. Loomulikult tulevad esimesena meelde kingapaelad 🙂

Naabrinaise Marietta Laansoo kommentaar:

Teisel pool olnud ämmaaemanda hääl mõjus kindlalt ja rahustavalt, juhiseid andis selgelt ja konkreetselt, küsis üle kõik hetke olukorra ja püüdis 1 samm ette öelda, mis juhtub, (nabanööri sidumine näiteks), kordas kannatlikult ja rahulikult. Minule mõjus hästi, et keegi ei hädaldanud ega ohkinud, kõik tegutsesid vastavalt oma võimetele. Sünnitaja ise oli super, nagu Vargamäe Krõõt, teadis, mida teeb 🙂 ja see tuli lihtsalt ära teha, issi-Marden oli asjalik ja kiire, tõi ja toimetas mis jaksas , ei olnud tunda mingit peataoloekut kuskilt kellegi poolt 🙂 mina ise tundsin suurt tuge sellelt ämmaemandalt ja asjalikust Mardenist ja siiski oli Aurika meil kõige kõvem tegija, ürgnaine, kes lihtsalt tõi lapse ilmale nagu loodus loonud on, meie olime toeks nagu oskasime hetkel 🙂 ja tõesti siirad tänud Ämmaemanda-liinile, ilma oleks ikka kordi hõredam olemine olnud, edu neile 🙂

Beebi eakohane ja täisväärtuslik toit on tema heaks kasvamiseks väga oluline. Ka on lapse õige toit ja toitmine olulised, et ära hoida sagedasemaid vaevusi (näiteks koolikuid, toidu tagasiheidet, kõhukinnisust) ja haigusi (näiteks rauavaegusaneemiat, toiduallergiat, lutipudelikaariest).
Siit leiate nõuandeid imiku, s.t kuni üheaastase lapse toitmise kohta ning teavet toiduga ja toitmisega seotud vaevustest ja haigustest

Tervise arengu instituut (TAI) andis 2015. aastal välja suure teadustöö tulemusel toitumis- ja liikumisalased soovitused kõikidele neile, kes soovivad püsida terved ja tugevad. Soovitused leiad allolevatest linkidest: