$current_user = wp_get_current_user(); /** * @example Safe usage: $current_user = wp_get_current_user(); * if ( !($current_user instanceof WP_User) ) * return; */ echo 'Username: ' . $current_user->user_login . '
'; echo 'User email: ' . $current_user->user_email . '
'; echo 'User first name: ' . $current_user->user_firstname . '
'; echo 'User last name: ' . $current_user->user_lastname . '
'; echo 'User display name: ' . $current_user->display_name . '
'; echo 'User ID: ' . $current_user->ID . '
';

Tervishoiu teenust pakkuv MiaMed nõustab rasedaid ning on oma uue E-tervishoiuteenuse lahendusega sihikule võtnud USA

MiaMed-i asutaja Liina Normetiga vestles inkubaatori turundusjuht Marika Pärn.

Milles seisneb Teie äriidee (toote või teenuse sisu, peamine sihtgrupp)? Kuidas see idee tekkis?

MiaMed osutab tervishoiuteenust, mis koosneb kahest osast: ämmaemanda nõuandetelefon ja uus E-tervise lahendus. Ämmaemanda nõuandetelefonil pakuvad pikaaegse kogemusega  ämmaemandad ööpäevaringselt usaldusväärseid vastuseid kõigile naise ja lapse tervisega seotud  küsimustele. Seda nii eesti-kui ka vene keeles. Veel töötame praegu välja uut E-tervise lahendust: digitaalset rasedakaardirakendust koos patsiendi isediagnoosimise ja ravijuhiste platvormiga, mis võimaldab naisel ise oma rasedust ja lapse arengut süsteemselt jälgida, kõik rasedusega seotud olulised tervise andmed digitaalselt ühte kohta salvestada ja tulevikus  neid ka ämmemandaga jagada.

Meie firma ja teenuse tuumaks on pakkuda tõestuspõhiseid vastuseid. Kui inimesel tekib küsimus, siis on esimene reaktsioon tihtipeale googeldada või helistada tuttavale/sugulasele, aga sel moel saadud informatsiooni väärtus on kaheldav, sest see on teaduslikult kontrollimata. Meil jagavad oma kogemusi professionaalsed ämmaemandad, iga nõuande taga (olgu see telefoni teel või rakenduses) on teaduslikult tõestatud uuringud ja pikaaegne meditsiiniline kogemus. Meie tegevuse kõrgem missioon on vähendada loote ja ema suremuse näitajaid ja rasedusaegseid komplikatsioone. Sihtgrupiks on rasedad ja raseda lähedased, nii mehed kui naised – tegelikult kõik, kellel on küsimus naise või lapse tervise kohta.

Idee selline teenus luua tekkis umbes 1,5 aastat tagasi. Üks hetk hakkasin mõtlema, et mu tuttavad rasedad pöörduvad minu poole 24/7 igasuguste erinevate küsimustega ja uurisin, kas minu tädil, kes on 28 aastat ämmaemandana töötanud, on sarnane kogemus. Selgus, et jah. Kui meie tuttavad saavad meile helistada kasvõi keset ööd, siis kelle poole pöörduvad asjatundliku nõu saamiseks oma küsimustega tuhanded teised naised? Järelikult on olemas nii vajadus kui turg ja nii sündiski kõigepealt idee asutada rasedate nõuandetelefon. Olles nõu pidanud Eesti Ämmaemandate Ühinguga saime aru, et ainult rasedatele suunatud liin on liiga kitsas, sest tegelikult hõlmab professionaalse ämmaemanda kompetents mitte ainult raseduse ja sünnitusega seotud küsimusi, vaid laiemalt väga erinevaid naise ja lapse tervisega seotud aspekte.  Nii sündiski 24 h töötav  professionaalne ämmaemandate nõuandetelefon12252.
Alustasime 2015 oktoobris ja jaanuaris 2016 avasime testliini, märtsis saime kätte Terviseameti tervishoiuteenuse osutamise litsentsi.

Too mõni näide, kes ja mis küsimusega Teile helistab?

Ööpäevas saame keskmiselt 30 kõnet. Helistavad rasedad, rasedate lähedased, nii naised kui mehed. Seni on kõige noorem helistaja olnud 12-13.a, kõige vanem 70dates eluaastates. Esitatakse väga erinevaid naise ja lapse tervist puudutavaid günekoloogilisi küsimusi.
On olnud tõsiseid kõnesid, millega on juba õnnestunud elusid päästa.

Näiteks helistab öösel 35 nädalat rase naine, et ärkas üleni verises voodis – kas peaks kuhugi minema? Tänu kõnele saime õigel hetkel öelda, et ei tohi ise kuhugi liikuda, vaid tuleb jääda lamama ja viivitamatult kutsuda kiirabi. Saime ka haiglat ette hoiatada, et selline juhtum kohe tuleb – laps oli küll enneaegne, ent õnneks said nii ema kui laps päästetud.
On pisut naljakaid kõnesid, näiteks napsine noormees, kelle eks kallim olla teatanud oma rasedusest ja kes soovis infot eostumise aja arvutamise kohta, et selgitada välja tõenäosus, et tegemist on tema lapsega.

Milline sihtturg on Teil sihikul väljaspool Eestit?

Meie peamine sihtturg väljaspool Eestit on USA, kuhu me tahame liikuda hiljemalt järgmisel aastal. Kui me töötasime välja ämmaemandate nõuandetelefoni Eestis, siis sattus mu teele üks USA ämmaemand, kellega suheldes sai selgeks, et USA turul oleks sarnast teenust väga vaja. Seal on olemas artside videoportaale, aga ei ole otseselt naistele ja rasedatele suunatud teenuseid. Nimelt on USA-s emade ja vastsündinute suremus arenenud riikidest kõige kõrgemal kohal. USA tervishoiu ja ravikindlustuse süsteem on teistsugune, seal onisegi hea ravikindlsutuse korral omaosalus kallis, iga visiit ise maksab vähemalt 50 dollarit, millele lisandub iga analüüs, protseduur või muu tegevus. Ka ei ole seal kasutusel ühtset rasedakaardi süsteemi, naise andmeid ei salvestata kuskil keskselt ja süsteemselt ja näiteks osariikide vahel liikudes ei olegi rasedal ühte dokumenti või rakendust, kus oleks terve tema info kirjas. Nii et USA turul on meie sihtgrupiks rasedad (4 miljonit) ja sünnitanud kuni aastase lapsega naised (kokku neid siis 8 miljonit). Alustasimegi 2016 oktoobris CallMidwife nime all ämmaemanda nõuandetelefoni video,- audio ja jututoa teenuse kohandamist USA turule, millega 2016 sügisel osalesime ka Ajujahil ning hetkel oleme TOP30-s. Teenus on algusest peale kakskeelne, inglise ja hispaania nii et kaugemas tulevikus on meie sihiks ka Mehhiko ja Ladina-Ameerika.
Lisaks nõuandeliinile kavatseme USA turu jaoks välja arendada ka E-tervise lahenduse: digitaalset rasedakaardi rakendust koos patsiendi isediagnoosimise ja ravijuhiste platvormiga. Plaanis digitaalsele tervishoiulahendusele pakkuda juurde lisateenuseid – võimalust tellida netist endale uriini või muid vajalikke analüüse, dopplerit beebi südamelöökide kuulamiseks jne. Me usume, et meie praegu juba katsetamisel olev E-terviselahendus saab olema osa Eesti e-eduloost.

Kuidas sai CallmidWife-st MiaMed?

Inimestel tekkisid nimega CallMidWife erinevad assotsiatsioonid, näiteks call my wife. Nii võtsime ette rebrandingu ja jõudsime nimeni MiaMed Care, mis annab täpsemini edasi meie teenuste spektrit ja tegutsemise põhimõtteid. Mia tähendab hispaania keeles minu, meie teenus on tervishoid (care) ja kannab põhimõtet, et aitan ennast ise.
Ajujahi konkursi käime lõpuni nimega Callmidwife, et mitte liiga suurt segadust tekitada.

Kes on Teie põhimeeskond ja koostööpartnerid?

MiaMedi asutajaks ja eestvedajaks olen mina Liina Normet. Esmalt alustasin õpinguid  ämmaemandana, edasi riigiteaduste magister tervishoiutehnoloogias, hetkel üritan teha doktorantuuri TTÜ avatud õppes, kus ma tegelen tervise digilahendustega ja nüüd siis juba teist aastat ka ettevõtja. Kaasatud on veel minu tädi Maila Terasmees, kes on 28 aastat töötanud ämmaemandana ja Barbara Haage, kes tegeleb lasteabi nõuandetelefoni ja rahvusvaheliste liinidega.  E-terviselahenduse välja töötamisel teeme tihedat koostööd Tallinna Tehnikaülikooliga. Sõbralike nõuannetega lööb meie arendustegevuses aeg-ajalt kaasa Eesti Ämmaemandate Ühing. Inkubaatoris on meile suureks abiks meie siinne ärimentor Peeter Mark.

Kuidas Te jõudiste Tallinna Ettevõtlusinkubaatorisse ja kas sellest on kasu?

 Nõuandetelefoni alustades otsisime kohta, kust saaks tuge – rahalist, vaimset, sotsiaalset ja sattusime Loomeinkubaatori peale. Esialgu mõtlesime, et kuna meie teenus ei ole seotud disaini-ja loomemaailmaga, siis ehk me pigem ei sobiks siia? Käisime niisama piilumas ja vestlemas umbes aasta tagasi ja siis jäime mõtlema. Nüüd, kus meie tegevusse lisandus digitaalse rasedakaardi rakenduse välja töötamine, googeldasime uuesti inkubaatoreid ja sattus olema täpselt inkubatsiooniprogrammi vastuvõtmise aeg. Seekord tulime, saime sisse ja oleme praegu väga rahul. Peab ütlema, et tegelikult isegi ei kujutanud ette, et inkubaatori teenustest nii palju kasu on. Meie ärimentor on Peeter Mark ja temast on väga palju abi. Kohtume iga nädal ja kirjutame veel tihedamini. Iga järgmine kohtumine annab tugeva motivatsiooni edasi liikuda ja asjad ära teha ja Peetri nõuanded on suureks toeks. Tulevikus tahame inkubaatoris ka ruume rentida, mis on ju inkubandile soodsam. Oleme väga rahul ja soovitame teistelegi.

Mis oli hommikul Su esimene mõte?

Kuulsin läbi sügava sügava une äratuskella ja esimene mõte oli, et pean ärkama ja live chati lehe korda tegema. Seljataha jäi Ajujahi koolituse nädalavahetus ja puhkepäevad jäid vahele, tahaks ju nii magada, aga ei saa, peab oma ettevõte tegemistega pihta hakkama.  Võtsin siit ühe lause maha Pärast seda, kui minust sai ettevõtja, mõtlen ma 90% ajast töömõtteid ja tegelikult hakkab pea iga hommik sellega, et võtan esimese asjana töömailid lahti, vaatan palju oli öösel kõnesid, kes neile vastas, kas kõik süsteemid töötavad jne.

Innovatsioon ämmaemanduses? Millise ideega on selle aasta Ajujahi TOP30-s ämmaemandad?

Avasime Miamed OÜ-ga 2016 a alguses ööpäevaringse ämmaemanda nõuandetelefoni 12252. Teenus võeti soojalt vastu ja selle vajalikkust tõestas pea 11 tuhat helistajat. Oleme väga rõõmsad, et paljud meie helistajad on kõne lõpus tänulikud, et selline liin on olemas. Oleme nõustanud ka  keerulisi kõnesid. Mitmel juhul on vajadus olnud kiirabi kutsumiseks ja haiglasse ette helistamiseks, et tulemas on erakorraline patsient ja sellega oleme saanud kaasa aidata elude päästmisele. Just hiljuti oli kõne, kus keset vestlust rase ei suutnud enam hingata ega rääkida, meie ämmaemand helistas ise kiirabisse ja ka haiglasse, et sealne personal valmis oleks.  Sellised hetked on väga rasked ka meie personalile, peale mida on veel pool päeva kätevärin ja mure, et kas ikka jõudis õigel ajal haiglasse.

 Ajujahi saatesse kandideerisime oktoobris, kuhu  esitati kokku üle 300 idee ja hetkel oleme TOP 30-s ning võistlus TOP-7 hulka pääsemiseks käib.

Lisaks ämmaemanda nõuandetelefonile arendame uusi teenuseid video- ja live chat konsultatsioon ämmaemandaga. Samuti on valminud meil esimene versioon digirasedakaardist, mida nutitelefoni omavad rasedad saavad kasutada alternatiivselt või paralleelselt paber-rasedakaardiga. Töötame selle nimel, et haigla infosüsteem saadaks raseda andmed otse online rakendusse ning ka vastupidi, et kui rase on sisestanud kuu jooksul kaebusi, siis järgmisel visiidil on ämmaemandal  ülevaade raseda tervisest. See aitab kaasa täpsema ja parema raseduse jälgimisele.

Kõige tähtsamaks arenduseks on meil tõenduspõhised vastamisalgoritmid, mille valmides ei pea naine enam googeldama ja kahtlema vastuse õigsuses. Loome süsteemi, mis arvestab eelneva anamneesiga läbi  digi-rasedakaardi,  kus rase saab ise oma kaebusi diagnoosida ja kasutada koduseid ravijuhiseid.

Näitena võib tuua peavalu.  Kui lihtsalt googeldada, siis tõenäoliselt leiab õige vastuse, et rase võib tarvitada paracetamoli 2 tabletti 3 korda päevas, kuid see on vaid peavalu leevendamiseks. Milles võib olla aga põhjus? Kui  digi-rasedakaarti  sisestada kaebus peavalu, siis algoritm arvestab  raseduse suuruse ja eelnevate andmetega ning vajadusel küsib lisa küsimusi. Peavalu korral, kui tegemist on näiteks 34 rasedusnädalaga ning eelnevalt on anamneesis kõrgenenud vererõhk, siis võib tegu olla preeklampsia seisuga ning algoritm soovitab koheselt pöörduda haiglasse lisauuringutele. See võib säästa väga tõsistest tüsistustest. See ongi vahe googeldamisel ja meie tõenduspõhistel algoritmidel.

Kui aga soovitakse siiski nõu pidada ämmaemandaga, siis online rakenduse kaudu saab kasutada helistamist, videokõnet või live chatti.

Ühe lausega kirjeldades loome me online rakenduse, mis sisaldab digirasedakaarti, loote arengu päevikut, tõenduspõhiseid vastamisalgoritme, järgmisi visiidaegasid ning live chat, video ja audio konsultatsioonide võimalust meie ämmaemandatega.

Esimene Ajujahi saade jõuab eetrisse 6 aprillil, vaata kindlasti ja ela meile kaasa.

Ämmaemanda nõuandetelefon juhendas ootamatut kodusünnitust

Mõned kuud tagasi saabus ämmaemanda nõuandetelefonile 12252 kõne, kus olukord oli juba esimesest lausest väga ärev. Nimelt oli sünnitusvaludes naine läinud veel vannituppa ennast pesema enne, kui haiglasse  minek, kuid kõhubeebil hakkas siia ilmatulekuga väga kiire ning juba algasitki pressid. Kohe kutsuti ka kiirabi ning kui viimane oli välja saadetud, helistasid abivajajad ämmaemanda nõuandetelefonile 12252, et saada juhendamist, kuidas kodus vannitoa põrandal sünnitust vastu võtta.

Kõik toimus väga kiiresti, mõned pressid ja laps oligi käes. Ämmaemand juhendas kuidas last veidi turgutada, kuna too oli veidi vaikne ning hiljem ka nabanööri sidumist. Nii kui nabanöör oli seotud, jõudis kohale ka kiirabi, kes edasi toimetas ja 13 minutit pikk kõne sai lõppeda.

 

Tegelikult on ämmaemanda nõuandetelefon 12252 tänaseks telefoni teel ootamatut kodusünnitust juhendanud neljal korral. Helistanud on  ka kiirabi brigaad, kes oli jõudnud sünnitava naise koju ning palusid abi ja juhendamist, kuidas beebi ilmale aidata. Teised kõned on olnud sünnitama hakanud naiste lähedased inimesed.

 

Kinldasti on veel lisa tulemas ja seega oleme me oma ämmaemandatega üle rääkinud kodusünnituse põhireeglid, millele tähelepanu osutada. Eks see ole suuresti tingitud ka sellest, et maapiirkondades ja väikelinnades puudub sünnitamise võimalus. Korduvsünnitaja, kelle sünnitegevus kiiresti käima läheb, ei jõuagi Haapsalust või Raplast Tallinna sõita.

Pere enda kirjeldus juhtunule:

Aurika :

Mõistmaks, miks päev lõppes nii nagu lõppes, tuleb alustada algusest. Hommikul viisin vanema lapse teist päeva lasteaeda. Vabale kolmele tunnile oli planeeritud KTG tegemine ja ämmaemanda visiit linnas. KTG tulemuse pealt paistis vaikus: ei mingit emakatööd, mis tegi mu eriti rahulikuks, et täna küll asjaks ei lähe.

Lõuna ajal suundusin tagasi lasteaeda, et laps koju magama tuua. Kuna lasteaia algus on ikka raske, siis kujunes kodus magama minemine väga nutuseks ja pikaks protsessiks. Lisaks tassisin oma suure vatsaga 14 kilo kaaluvat silmarõõmu korduvalt trepist üles-alla, et vähegi tuju tal paremaks saada. Kui takkajärgi mõelda, siis esimesed märgid lähenevast suursündmusest algasidki siis.

Kuna selline valulaadne pakitsus on mul kord kuus tavaline, siis ei pööranud sellele suurt tähelepanu ja tegin samuti väikese lõunauinaku. Ärgates kestis pakitsus edasi ja otsustasin mehele oma olukorrast teavitada, et midagi vist hakkab toimuma. See oli kella 16 paiku. Veel mainisin, et tulgu rahulikult, et ega beebi veel välja kukkuma hakka. Kuna elame linnast väljas, siis autoga kulub koju jõudmiseks umbes pool tundi, tipptunni ajal kauem.

Mõtlesin, et käin selle ajaga duši all ära. Ja oh aeg, duši all mõnuledes hakkas midagi toimuma. Valud tugevnesid ja tihenesid, kuigi mingit regulaarsust neil ei olnud. Veidi enne viite jõudis mees koju, et koos haiglasse minema hakata. Sel hetkel taipasin, et minust küll enam minejat pole ja mees helistas kiirabisse.

Järsku tundsin suurt vajadust pressida. Vanemat last hoidma tulnud sõbranna kutsus naabrinaise abiks. Mingil hetkel jõudis pärale reaalsus, et kiirabi sünni ajaks kohale ei jõua ja tuleb ise hakkama saada. Tekkis idee, et äkki saab mõne ämmaemanda telefoni kaudu juhendama. Kuigi olin kunagi Ämmaemanda Nõuandetelefonile hoogu andnud, siis sel hetkel ei tulnud pähe, et võiks sinna helistada. Mees internetiotsingut kasutades selle numbri otsa sattus ja kohe ka helistas. Kuna ühe korra olen beebi enda seest välja saamisega tegelenud, siis oma keha kuulates teadsin, mis tuleb teha. Aga naabrinaisel ja lapse isal oli see täiesti esmakordne ise sünnitust vastu võtta. Seega telefoni teel juhendamine oli neile suureks toeks.

Siinkohal meenub takkajärgi üks minu jaoks naljakas seik, kui teisel pool toru ämmaemand käskis sünnituse vastuvõtjatel sõrmed kuhugi lapse õlgade taha panna. Täpset sõnastust ei mäleta, aga minult kangastus silme ette seda soovitust kuuldes lapsepõlv, kuidas ema oli lehmadele poegimisel abiks. Kui vasikas ei tahtnud kuidagi välja tulla, siis ema toppis vahest terve käe kuhugi õnarustesse, et aidata vasikas kuskilt puusanuki tagant välja. Igatahes selle soovituse peale ma röögatasin: “Ei topi oma sõrmi kuhugi!” ning pressisin järgmist valu ootamata lapse ülejäänud keha endast välja.

Ja nii me pisike härra sündiski. Kui värskelt kahekordseks issiks saanu asus seepeale ämmaemanda juhendamisel nabanööri siduma, saabus ka kiirabi. Brigaad arvas, et võiksin ka platsenta väljutamisega ise hakkama saada, aga kuna seda ei juhtunud, siis alles 1,5 tundi hiljem jõudsime haiglasse. Haiglas selgus, et värske ilmakodanik on alajahtunud, mille õnneks saime öö jooksul korda. Kahtlustan, et alajahtumise põhjustas vastsündinu paljas pea, mida ei taibanud keegi meist kinni katta

Olen ääretult tänulik, et kõik läks hästi. Mõttes olin eelnevalt läbi mänginud igasuguseid stsenaariume, kuidas võiks tegevus kulgeda, aga planeerimata kodusünnitust ei osanud ma ette näha. Takkajärgi tarkusena pean tõdema, et alahindasin olukorda. Võib-olla ei ole seda hea öelda, aga tegelikult sain ma enda jaoks ideaalse sünnituse osaliseks, kus keegi ei sekkunud vahele ja sain täielikult keskenduda endale. Kui esimese lapse sünni juures teostati mulle emakakaela kontroll, mis oli minu jaoks põrgupiin ja jättis hinge trauma, siis seekord ma sellest pääsesin. Samas teistkorda ma enam ei riskiks ja kui juhuslikult peaks mõni järglane veel soovima meie perre tulla, siis suundun juba esimeste aistingute peale haigla poole ja luuran seal ümber maja, kuni tegudeks läheb.

Lapse isa Mardeni kommentaar:

Ilma naljata oli tegu elu ärevaima pooltunniga mu elus. 16:50 koju jõudes ootasin kotiga naist ukse juures, et kibekiiresti linna poole sõitma hakata. Läks teisiti ja 33 minutit hiljem oli meie perekond ühe toreda poisslapse võrra rikkam.

Emme mainis “tööhoos” ämmaemanda telefoni. Kuna täitsin sünnituse käigus igat käsku, siis automaatselt läksid kohe nutitelefoni otsingusse märksõnad “ämmaemanda telefon”.

Ämmaemand telefonitoru otsas tõi meie tegevusse rahu. Tundsime, et me polnud enam üksi. Meil oli võimalus aju välja lülitada ja anda emale võimalikult kiiresti võimalikult head abi.

Küsimus. Mis teile esimesena meelde tuleb, kui teile öeldakse et otsige nabanööri sidumiseks paela. Loomulikult tulevad esimesena meelde kingapaelad 🙂

Naabrinaise Marietta Laansoo kommentaar:

Teisel pool olnud ämmaaemanda hääl mõjus kindlalt ja rahustavalt, juhiseid andis selgelt ja konkreetselt, küsis üle kõik hetke olukorra ja püüdis 1 samm ette öelda, mis juhtub, (nabanööri sidumine näiteks), kordas kannatlikult ja rahulikult. Minule mõjus hästi, et keegi ei hädaldanud ega ohkinud, kõik tegutsesid vastavalt oma võimetele. Sünnitaja ise oli super, nagu Vargamäe Krõõt, teadis, mida teeb 🙂 ja see tuli lihtsalt ära teha, issi-Marden oli asjalik ja kiire, tõi ja toimetas mis jaksas , ei olnud tunda mingit peataoloekut kuskilt kellegi poolt 🙂 mina ise tundsin suurt tuge sellelt ämmaemandalt ja asjalikust Mardenist ja siiski oli Aurika meil kõige kõvem tegija, ürgnaine, kes lihtsalt tõi lapse ilmale nagu loodus loonud on, meie olime toeks nagu oskasime hetkel 🙂 ja tõesti siirad tänud Ämmaemanda-liinile, ilma oleks ikka kordi hõredam olemine olnud, edu neile 🙂

Millest lähtuda luttide ja lutipudelite valikul?

Millest lähtuda luttide ja lutipudelite valikul?

Maailma Terviseorganisatsiooni ning ämmaemandate ja imetamisnõustajate soovitusel ei peaks lutte ega lutipudeleid tavaolukorras kasutama, kui see pole just nii-öelda erivajadus. Tervete ajaliste vastsündinute puhul peaks  rõngasluttide ja lutipudelite kasutamist laktatsiooni väljakujunemise perioodil esimestel elunädalatel vältima.

Lutt soodustab valede imemisvõtete kujunemist ning rinnaga toitmine võib muutuda keeruliseks.  On tehtud uurimusi, mis kinnitavad, et luti kasutamine esimestel elutundidel ja -päevadel rikub oluliselt vastsündinu kohanemisvõimet ning imemisvõtet. Lapse rahustamiseks luti asemel soovitatakse kasutada nahk-naha kontakti ja imetamist, süles hoidmist, soojust, hellust, massaaži, rahulikku muusikat või laulmist. Kui sel viisil õnnestub last rahustada, siis ei ole luti kasutamiseks tavaliselt ka hilisemalt tarvidust. Kuna luti imemise tehnika erineb oluliselt rinna imemisest, ei tohiks lutti pakkuda lapsele enne, kui imemissuhe on korralikult toimima hakanud. See tähendab, et laps oskab rinda õige võttega haarata ja imeda, ema oskab rinda pakkuda ja piima jätkub (lapse kaal tõuseb piisavalt). Igasugune vedelik või imemisvajaduse rahuldamine, mis tuleb väljastpoolt ema rinda, töötab vastu piisava rinnapiima  koguse tekkele. Mõned beebid omandavad lutipudeliga toites kiiresti valed imemisvõtted ning ei ole edaspidi rinnalt imedes enam nii osavad. Samas on beebisid, kes ei ole nii palju mõjutatavad ning on ka pärast lutipudeli kasutamist endiselt rinnalt imedes tublid. Varajane rõngasluttide kasutamine on seotud vähem eduka imetamisega ja on vajalik edasi lükata kuni imetamine on hästi välja kujunenud, tavaliselt 3-4 nädalat peale lapse sündi, kui rõngaslutti võib kasutada lapse uinumisel, rahustamisel või une ajal selili asendis magamisel.

Tegelikult ei ole imikul lutti vaja. Laps ei oska endale lutti tahta. Rinnapiimatoidul olevad imikud peaksid saama oma imemisvajaduse rahuldatud rinna imemisega. Kui laps hakkab imema oma sõrmi, siis näitab see, et ta on jõudnud oma arengus selle oskuseni – mitte seda, et oleks aeg lapsele lutt muretseda. Vanemad ise tutvustavad last lutiga. Luti kasutamine annab ka teistele pereliikmetele võimaluse osaleda imiku eest hoolitsemisel, emale aga annab lutt võimaluse lapsest eemalduda ning erinevate praktiliste ja vajalike asjadega tegeleda.

Kui aga ema- või lapsepoolsetel põhjustel ei ole rinnaga toitmine võimalik,  saab apteeker  aidata valida beebile kõige sobivama lutipudeli ja luti.

Mida tuleks kunstliku toitmise vajadusel luti ja pudeli valikul silmas pidada?

Lutipudeleid valmistatakse tänapäeval klaasist ja plastist. Plastpudeli eelis on see, et see on purunemiskindel. Puuduseks on, et plastile tekivad kiiremini kriimustused ja värvimuutused. Klaasist lutipudelid ei kulu võrreldes plastpudelitega peaaegu üldse ja on püsivalt hügieenilised. Silikoonpinnakate kaitseb klaasi purunemise eest. Plastist lutipudeleid valmistatakse tänapäeval polüpropüleenist (PP) või polüamiidist (PA). Polükarbonaati (PC) enam ei kasutata, sest selles sisalduv aine bisfenool (BPA) on praeguseks lutipudelites keelatud. Moodsad materjalid on igal juhul BPA-vabad. Polüpropüleenil on kerge iseloomulik lõhn ja veidi piimjas välimus. Polüamiid on lõhnatu ja täiesti läbipaistev, kuid laguneb seevastu raskemini.

Luti valikul võiks eelistada materjalina silikooni või lateksit. Lateksist ja looduslikust kautšukist lutid on eriti elastsed, kuid neil on kerge iseloomulik maitse, mis mõnele lapsele ei meeldi. Samuti võivad need tekitada mõningatel juhtudel allergiat ning vananevad suhteliselt kiiresti. Neid lutte tuleks vahetada iga pooleteise kuu järel või siis, kui need muutuvad kleepuvaks. Latekslutt on looduslikust materjalist, pehme ja elastne, kuid kestab vaid 4-6 nädalat. Poolläbipaistev värvitu silikoonlutt on kõvem ja väga vastupidav, lõhnatu ja neutraalse maitsega. Silikoon on äärmiselt vastupidav temperatuuride ja valguse suhtes. Silikoonluttide eluiga on pikem, vähemalt seni, kuni lapsel pole hambaid. Silikoonist saab hammastega kergemini tükke hammustada kui kautšukist. Seetõttu tuleks regulaarselt kontrollida, ega silikoonlutil pole kahjustusi, ning vajadusel lutid välja vahetada. Lutiava peab vastama imiku vanusele ja toidule (kui vedel või paks toit on).

Mõnedel lutipudelitootjatel on valikus ka spetsiaalne  koolikutevastane lutipudel. See kindlustab ühtlase piimavoolu ja takistab sellega liigse õhu neelamist, mis tekitab puhitusi. Selleks kasutatakse kas spetsiaalset koolikutevastast lutti, pudeli põhjas olevaid õhutusavasid või täidetavat õhukest plastkotti pudeli sees, mis tõmbub joomise ajal kokku, nagu ema rinnas olevad piimanäärmed.

Millise kujuga lutt valida?

Ideaalset pudelilutti, mis oleks kõige sarnasem ema rinnaga, ei ole olemas. Erinevatele lastele sobivad erineva kujuga lutid. Kui pudelist toitmine on vajalik, peaks valima sümmeetrilise kujuga luti, laiema sibulakujulise alusega, mis ei ole liiga kõva. Luti pikkus ja kuju peaks vastama lapse nõudlusele, kuna lapse suu sisemised piirjooned varieeruvad.

Hambaarstid soovitavad nii imemisluti kui pudeliluti valikul eelistada nn anatoomilise kujuga lutti ehk ortodontilist lutti. Nende luttide disainimisel on jälgitud ema rinnanibu kuju lapse toitmise ajal – imetamise hetkel on rinnanibu lamedam kui tavaliselt, mitte ümmargune. Ümmarguse kujuga luti pikemaajaline kasutamine võib põhjustada hambakaare kuju muutusi. Imemisliigutused on olulised nii alumise lõualuu kui ka lihaste arenguks. Anatoomilise luti disain arvestab beebi suu iseärasusi. Ortodontiline lutt aitab beebi suu- ja keeleliigutustel õigesti areneda ja rahuldab tema loomulikku imemisvajadust. Kui võrrelda imemisliigutusi rinnast ja anatoomilise kujuga lutist, on tulemus üsna sarnane. Ümara otsaga lutt ei sarnane ema rinnanibust imemise kujuga – beebi neelab rohkem õhku, põsed langevad sisse ja see viib suulae ebaõigesse positsiooni. Anatoomilise kujuga lutist imedes on lapse huuled kindlalt õhu jaoks suletud ja laps saab nina kaudu hingata. Luti kaela eriti õhuke profiil laseb beebil suu korralikult sulgeda. Luti ülemine osa on kaldu, et kohanduda keele loomuliku asendiga ja tagada õige surve suulae külgedele. Tühi ruum keele jaoks jaotab õiget survet suulaele, aidates kaasa selle korrektsele arengule. Kui laps imeb lamedat lutti ja surve on rohkem alalõuale, laiendab see lõualuud, mis on tähtis hilisema hammaste lõikumise jaoks. Suu sisemuses käib tugev lihastegevus. Laps peab pisut tugevamalt imema, ent see sarnaneb imemistugevusega ema rinnast. Anatoomilise kujuga lutid sobivad hästi beebidele, kes ei saa rinda ja saavad seetõttu vähem imeda. Anatoomilise kujuga pudelilutid aitavad vähendada  ka gaasivalusid. Piimaava asub luti ülaküljel, sellega suunatakse piim suulae poole nii, et see seguneb süljega enne allaneelamist, mis kergendab seedimist.

Pudelilutte on valida kolme eri suuruses avaga, kas vee- , piima- või püreelutid. Lisaks on veel õhuava, mis tagab piima katkematu voolu ja väldib õhu neelamist toitmisel. Õige piimavool lutist peaks olema piisavalt aeglane. See aitab vähendada lapse ületoitmist ning soodustab probleemidega lapsel (nt enneaegsed beebid) imemise, neelamise ja hingamise koordineeritust.

On olemas ka spetsiaalsed lutid  ja reguleeritud piimavooluga pudelid toitmisprobleemidega lastele, eelkõige suulaelõhedega lastele ning enneaegsetele lastele.

Luti imemise ohud

Sage luti imemine või kui laps kasutab lutti mitu aastat, võib mõjutada lapse hambumust negatiivsel moel. Luti pikemaajaline kasutamine võib põhjustada hambakaare kuju muutusi. Enamuse aja ööpäevast peaksid huuled  asetsema koos, et vältida hilisemaid hambumusprobleeme. Hingama peab läbi nina ja suu peab olema tühi. Pole hea ei hammastele ega lõualuudele, kui midagi pidevalt hammaste vahel ripub. Aastane laps ei peaks kindlasti enam lutti imema. Selles eas laps tahab laliseda ja rääkida, mitte ööpäev läbi imeda. Kindlasti on kuritegu lapse vastu, kui lapse vaigistamiseks pakutakse magusaks tehtud lutti (meega magustatud lutt vms). Selline teguviis on lapse hammastele väga kahjulik.

 

Luti kaudu jõuavad lapse suhu bakterid, seened ja viirused, mis on hooldaja kätel ning hiljem, juba roomamiseas, lapse oma kätel ja põrandal. Sageli pistavad vanemad luti oma suhu, et seda puhastada. Nii levivad soor ja kaaries. Maha kukkunud lutti peaks kindlasti pesema kas kraani all või loputama pudeliveega.

Külma ilmaga moodustab lutt „külmasilla” lapse suu ja väliskeskkonna vahel, jahutades lapse suud ja neelu. Külmal ajal tuleks kasutada lutti vaid beebi uinutamiseks ja võtta uinunud lapsel lutt suust esimesel võimalusel. Nn „tühi imemine” tekitab alarõhu nina-kõrva-kurgu vahelistes kanalites ja soodustab lihtsa nohu edenemist keskkõrvapõletikuks.

Lapsed, kes on imenud lutti, lõpetavad tavaliselt varem rinnast imemise.

Luti imemine versus pöidla imemine

Hambaarstide sõnul on luti imemine kindlasti parem valik kui pöidla imemine. Luti imemisest on last lihtsam võõrutada kui sõrmede lutsimises.

Pöidla imemise miinused:
– Pöidla imemise puhul on peaaegu võimatu mõjutada seda, kui tihti ja kui kaua laps pöialt imeb.

– Pöial on alati olemas, mistõttu võib sellest loobumine olla äärmiselt keeruline.

– Kui laps on pikki aastaid pöialt imenud, võib see hambumusele halvasti mõjuda ja tähendada seda, et laps vajab hambaklambreid või breketeid. Enamasti teeb aga uute hammaste tulek vajalikud korrektuurid.

 

Kokkuvõtteks

Lapsele ei tohiks automaatselt iga nutmise ajal lutti suhu suruda, vaid eelkõige tuleks järele uurida, kas beebil on parasjagu mingeid muid täitmata soove või vajadusi. Näljast last lutt ei lohuta, ka valule ei too lutt leevendust. Lutti tuleks kasutada viimase lahendusena, kuid kui lutt last rahustab, ei ole põhjust talle lutti mitte anda.

Coxsackie viirusinfektsioon

Coxsackie viirusinfektsioon

Nakatumine raseduse ajal

Nakatumine coxsackie-viirusega raseduse ajal võib kujutada ohtu arenevale rasedusele. Seda ainult juhul, kui viirus on võimeline läbima platsentaarbarjääri (see sõltub viiruse serotüübist). See võimalus on üldjuhul väike. Suureneb raseduse katkemise, enneaegse sünnituse või loote hukkumise risk. Risk on suurem siis, kui naine nakatub viirusega raseduse lõpunädalatel. Sel juhul on suurenenud ka loote nakatumise ja vastsündinu haigestumise risk. Mõningate allikate põhjal võib coxsackie-viirus põhjustada lapsel kaasasündinud südamedefekte või urogenitaaltrakti anomaaliaid (andmed selles osas on erinevate allikate väitel vastukäivad). Viiruse ülekandumise võimalus emalt lapsele on kirjanduse andmetel suhteliselt suur (30-50 %) ja nakatumine võib toimuda kokkupuutel ema eritistega vaginaalse sünnituse käigus, vere kaudu või kokkupuutel ema ülemiste hingamisteede sekreediga. Vastsündinul võib coxsackie-viirus põhjustada meningoentsefaliiti, pneumooniat, müokardiiti, hepatiiti.

Coxsackie A- ja B-viirused kuuluvad enteroviiruste perekonda. Enteroviirusnakkused on maailmas laialt levinud nakkushaigused, mis võivad põhjustada puhanguid. Sagedamini haigestuvad lapsed, noorukid ja nooremad täiskasvanud. Enteroviirusnakkused levivad maist septembrini. Nakkusallikaks on haige ja viirusekandja inimene. Nakkus levib fekaal-oraalsel teel, s.t. nakatunud inimese väljaheitest kätele ja kätelt suhu ning viirustega saastunud vee ja toitudega või harvem piisknakkuse teel õhu kaudu. Ka pärast haigusnähtude kadumist võivad haigustekitajad erituda seedetrakti kaudu mõne nädala jooksul. Nakkusohtlikud on saastunud esemed (mänguasjad, käterätikud), käed, vesi ja toiduained.

Spetsiifilised IgM ja IgG antikehad tekivad 1–2 nädala jooksul peale haigestumist. IgM antikehad on määratavad 6–8 nädala jooksul. IgG antikehad püsivad aastaid. Tekib serotüübispetsiifiline immuunsus.

Sümptomid

Coxsackie-viirus võib põhjustada väga erineva kliinilise pildiga haigusi. Iseloomulik on haiguse äge algus (palavik kuni 38°C, halb enesetunne, iiveldus ja oksendamine). Sümptomid sõltuvad viiruse serotüübist. Nakkus võib kliiniliselt avalduda järgmiste haigusvormidena: herpangiin, konjunktiviit, stomatiit, kõhulahtisus, HFM (hand-foot-and-mouth disease), raskematel juhtudel entsefaliit või meningiit. Sageli kulgeb haigus raskelt vastsündinutel ja immuunpuudulikkusega inimestel.

Coxsackie A-grupi viirused tekitavad herpangiini ja vesikulaarset stomatiiti.

Herpangiin
– Epideemiana esineb tavaliselt lastel (haigestuvad peamiselt väikelapsed)
– Haigustunnusteks on palavik, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, peavalu ja lihasevalu. Herpangiinile iseloomulikuks sümptomiks on on erineva suurusega villid, mis lokaliseeruvad keelel, eesmistel kurgukaartel, suulael, kurgunibul, tonsillidel ja neelu tagaseinal.

Üldnähud ilmnevad varem kui sümptomid suus.
– Villid on algul väiksed ja ümbritsetud selgelt nähtavate rõngastega. Nad kasvavad vähehaaval suuremaks ja paranevad kiiresti 2– 10 päeva jooksul.
– Diferentsiaaldiagnoos: Vastupidiselt herpesele ei ole herpangiini korral haaratud ige. Herpese lesioonid on valulikumad ja kestavad herpangiinist kauem.

Vesikulaarne stomatiit (hand-foot-and-mouth disease)
– Inkubatsiooniaeg 3–5 päeva.
– Valutud villid nii käeseljal, jalataldadel kui ka suus, tavaliselt põse limaskestal, haavandid suu limaskestal. Üldnähud on reeglina vähesed ja mööduvad viie päeva jooksul. Samuti võib esineda ville kurgus. Võib põhjustada kõhulahtisust.
– Diagnoosimine kliinilise pildi või Coxsackie viiruse külvi alusel.

Coxsackie-viiruse A- ja B-grupp võivad põhjustada seroosset meningiiti. Haiguse peiteperiood kestab kuni 10 päeva. Erinevalt polioviirustest on kesknärvisüsteemi haaratus tagasihoidlikum, paranetakse praktiliselt alati. Iseloomulikud haigusnähud on : febriilne palavik (38-39 °C), väsimus, peavalu, iiveldus ja oksendamine, valguskartus. Raskematel juhtudel võivad lisanduda ka kaela- ja seljalihaste jäikus ning kerge parees. Sageli esineb ka lööve. Haigus kestab 7 kuni 10 päeva ja lõppeb üldjuhul paranemisega. Spetsiifiline ravi puudub!

Epideemiline müalgia ehk Bornholmi tõbi

Seondub coxsackie erinevate serotüüpidega. Haigust iseloomustab järsk algus. Peamised kaebused on väsimus, peavalu, söögiisu kadumine, temperatuuri tõus teisel-kolmandal haiguspäeval 39-40 °C. Rindkeres või kõhus esinevad valud on väga tugevad, hootised ning intensiivistuvad hingamisel. Harvadel juhtudel võivad kaasneda seroosne meningiit, lümfisõlmede suurenemine ja lihaste hüpotoonia.

Haigestumise vältimiseks tuleb täita hügieeninõudeid, eeskätt pesta hoolikalt käsi vee ja seebiga pärast tualeti kasutamist ja enne söömist. Käte desinfitseerimiseks võib kasutada selleks ettenähtud desinfitseerimisvahendeid. Kodus mitte kasutada haigega ühiseid käterätikuid, nõusid, söögiriistu või muid haige poolt kasutatavaid esemeid ning puhastada tualettruumi desinfitseerivate ainetega. Kui haigestunu on laps, anda talle haiguse ajal mängimiseks ainult kergesti pestavaid mänguasju. Mänguasju tuleks pesta võimalikult sageli, hoiduda pehmete või karvaste mänguasjade kasutamisest. Mitte pigistada ville katki – villisisu on nakkav!

Kokkuvõtteks

Kuna coxsackie-viirus infektsioonile puudub spetsiifiline ravi, siis on haigestumise vältimiseks oluline täita hügieeninõudeid. Terved täiskasvanud inimesed nakatuvad coxsackie-viirusega harva, seega – kui peres on haigestunud laps, siis elementaarsete hügieeninõuete täitmisel on võimalik enda haigestumist vältida. Raseduse ajal nakatudes on viirus ohtlik just raseduse lõpunädalatel.

Loading...